Registreeri

Regioon

Viveo Health Blogi

Dr. Google tekitab terviseärevust

Autor
Katrin Pääsuke Terviseõde

Tekkis küsimusi?

Palun võtke meiega ühendust

Kui arsti juurde pääsemine on aeganõudev või tülikas, kiputakse esimese hooga ikka oma sümptomeid googeldama, et probleem omal käel ära lahendada. Internetiajastu tarkus muidugi teab, et ükskõik millise häda otsingumootorisse toksimisel on alati esimese kolme tulemuse hulgas vähk. Tegelikult tasuks tervisemuredega ennekõike pöörduda arsti poole, sest liigne enesediagnoosimine internetis võib viia tõsise terviseärevuseni. 

Hüpohondria asemel kasutatakse nüüd mõistet “terviseärevus” (“health anxiety”), ent selle kõrvale on siginenud veel üks uudissõna – “küberhondria” (“cyberchondria”). Viimane viitab kalduvusele liialdada oma tervisega seotud info otsimisega internetis. 

Viveo Health poolt 2019. aastal läbi viidud uuringust selgus, et vastanute üks peamisi “lahendusi” tervisemurele oli enese ise diagnoosimine ning apteegist vajamineva ostmine. Uuringute järgi kontrollib koguni 90% ameeriklastest oma sümptomeid regulaarselt internetis. 

Teatud piirini on see normaalne ning samuti on teatud piirini normaalne ärevus oma tervisemurede pärast. Küll võib sümptomite googeldamine tekitada aga nõiaringi, kus ärevuse leevendamiseks info otsimisega liialdamine vaid suurendab ärevust. Teisisõnu – mida rohkem kindlustunnet otsida, seda vähem seda leiab. 

Internetiajastu on igasuguse terviseinfo, sh kaheldava kvaliteediga terviseinfo leidmist ka märkimisväärselt lihtsustanud ning n-ö Polkovniku leseks muutumist kõvasti soodustav. Sarnaste sümptomitega võivad kulgeda nii üsna kahjutud mured kui hoopis hirmutavamad hädad nagu vähk või sisemine verejooks. Näiteks auraga migreen võib põhjustada lõikavat peavalu, oksendamist, tasakaalu- ja nägemishäireid ning isegi kõnelemist takistada. Mis selliste sümptomitega veel klapib? Jah, ajukasvaja esimesed tundemärgid. 

Otsinguga liialdamine tähendab küll selliseid tasemeid, milleni keskmine hobi-tervisehuviline loodetavasti ei küüni. Näiteks oma sümptomite kohta info otsimine vähemalt 3-4 korda ning kokku üle tunni aja päevas, endal enam kui viie haiguse kahtlustamine ja suurenenud ärevustunne pärast iga sellist otsingut. Seda eriti juhul, kui inimese tervis on tegelikult meditsiiniliselt stabiilne. Ohumärkideks on ka see, kui inimene googeldamist enam kontrollida ei suuda ning see hakkab segama igapäevaelu. 

Mida aga teha, kui tunned, et hakkad terviseärevuse küüsi langema? 

  • Teadvusta endale internetis sümptomite uurimise ohtu ja jälgi oma käitumist. Kui kipud liigsesse infootsimisse kinni jääma, vii oma mõtted ning tegevus teadlikult mujale. 
  • Mõista kuidas otsingumootorid töötavad. Veebi algoritmid kohandavad ennast sinu varasemate otsingutega. Samuti kasutatakse otsingumootoritele “häälestatud” tekste kõikvõimalike imerohtude ning muu kahtlase kraami turundamiseks. Nii pole põhjust imestada, kui ka üsna levinud sümptomeid googeldades leiad vastuseks mõne meditsiinilise harulduse ja kohe seal kõrval on – üllatus-üllatus – ka imerohi, mis ainsana sind sellest haruldasest tõvest vabastada lubab. 
  • Ole allikakriitiline. Piirdu oma otsingutes kvaliteetsete tasakaalustatud infot edastavate lehtedega, näiteks haiglate portaalid, riiklikud terviseasutused (nt TAI ja Terviseamet), arstide erialaväljaanded jmt. Hoia foorumitest, blogidest ning sotsiaalmeediast parem eemale. Ka laiatarbemeedias esitatud populaarteaduslik nupuke on tõenäoliselt teadmata kordi tõlgitud ning refereeritud ja võib esialgsest mõttest tundmatuseni erineda. 
  • Pöördu murega parem arsti poole. Ühe uuringu järgi jõudsid sümptomite googeldajad esimese korraga õige tulemuseni vaid 34% kordadest. Arstid panid esimese korraga õige diagnoosi aga 72% kordadest. Viveo arstid aitavad sind iga päev – kasvõi nädalavahetusel – ning eriarsti juurde pääsed vajadusel vaid loetud päevadega. 

Kasutatud allikad: 

  • 5 Ways to Tell if You Have Cyberchondria. Psychology Today (13.09.2016)
  • For people with severe health anxiety, the Internet can be a terrible place. The Washington Post (03.02.2018) 

Populaarsed postitused

29.10.2019
Unekvaliteet