Registreeri

Regioon

Viveo Health Blogi

Kaugmeditsiin annab töölähetuses või puhkusereisil turvatunde

Autor
Merilin Varsamaa Tervisedendaja

Tekkis küsimusi?

Palun võtke meiega ühendust

Ühel kaunil päeval, õnneks ammu enne koroonaajastu algust, olin ühes Nepali linnakeses külmetuse küüsis pikali maas. Mul oli terve assortii hädasid palavikust kange köhani, ehk maakeeli ränk tatitõbi. Kaasasolnud käsimüügiravimid ei aidanud ning arsti nõu oleks sel hetkel marjaks ära kulunud. Viimases hädas läksin kohalikku apteeki kangemaid ravimeid nõutama. 

Kes seda maailmanurka külastanud, teab ilmselt hästi, et apteek tähendab sealmail auku seinas rolleriparanduse ja köögiviljaputka vahel. Igatahes lahkusin vanakooli söetablette meenutavate paberümbrises kapslikestega, mille peale kirjutatud paljutõotav “No-Cold”. Ei teagi, kas nimetus “No-Die” oleks sel hetkel julgustavamalt mõjunud, ent mis muud mul tol hetkel üle jäi, kui elu ning saatust usaldada.

Häda ei hüüa tulles ning sageli tabavad tervisemured inimesi kõige ebasobivamal hetkel. Kõige abitusttekitavam on tervisemure aga kodust kaugel, kui oma arst pole kättesaadav ja kohalikku abi ei oska õieti otsidagi, keel võib jääda mõistetamatuks ning ebakindlust tekitavad ka kaasneda võivad kulud. Sellises olukorras tuleb appi kaugmeditsiin, millega on emakeelne tervisenõu vaid telefoni- või videokõne kaugusel. 

Nii puhkuse- kui tööreisile minnes soovitatakse sõlmida meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuslepingu. Isegi naaberriikides, mis õieti ei tundugi välismaana, võib tabada ootamatu haigus või vigastus. Kui naaberriigist on häda korral võimalik isegi kuidagi koju sõita, on lugu veelgi keerulisem kaugemate maade puhul – külgetikkuvatest tõbedest alates ning kohaliku meditsiinisüsteemi ja bürokraatiaga lõpetades. 

Euroopa Liidus (ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis) osutatakse Eestis kindlustatud kodanikele Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Samas ei kata ka Euroopa ravikindlustuskaart kõiki kulutusi, mis arstiabiga võivad kaasneda – näiteks visiiditasud, ravimite omaosalus, tõlkekulud või eraarsti kulutused. 

Reisikindlustus annab kindlustunde arstiabiga tekkivate kulude osas, aga ei anna iseenesestmõista vajalikku arstiabi. Kohaliku arsti või sobiva teenusepakkuja leidmine võib olla keeruline, kohalikud ravimid erinevad Eestis tarvitatavatest ning arstiga ühise keele leidmine võib olla pea võimatu – eriti spetsiifiliste terviseküsimuste osas. Igal juhul võib olla mõistlik saadud nõuanded ja/või ravimid turvaliselt Eesti arstiga üle rääkida. 

Omaette küsimus tekib reisil haigestudes haiguslehe väljastamisega. Ka puhkusel haigestudes peaks tegelikult jääma haiguslehele, sest puhkuse eesmärk on puhata, mida haigeolemine kindlasti ei täida. Töötaja on kohustatud tööandjale puhkuse katkestamisest teatama esimesel võimalusel. Seoses eriolukorraga loodi haigestunud töötavatele inimestele võimalus ise avada haiguslehte patsiendiportaalis. Tavajuhul peab selleks aga saama ühendust oma perearstiga ning välisriigist ei pruugi see õnnestuda. 

Viveo arst on ka kaugel maal vaid telefonikõne kaugusel ja esimene toetuspunkt mure lahendamiseks. Meie arstid lahendavad ainuüksi kõne teel 8 muret 10-st. Tõsisemate murede korral oskab Viveo arst soovitada, millist abi välisriigis üldse otsima hakata. Samuti on võimalik saada nõu kohalike käsimüügi- või retseptiravite osas ning alustada ka haiguslehte. Kodumaale naastes on võimalik aga kiiremas korras vajalikku ravi jätkata. 

Kasutatud allikad: 

Populaarsed postitused

29.10.2019
Unekvaliteet