Registreeri

Regioon

Viveo Health Blogi

Kaugmeditsiin on jätkusuutliku regionaalarengu tulevik

Autor
Katrin Pääsuke Terviseõde

Tekkis küsimusi?

Palun võtke meiega ühendust

Arstiabi kättesaadavust maapiirkondades nimetatakse üheks Eesti tervishoiusüsteemi suuremaks väljakutseks. Ehkki lahendustena pakutakse välja näiteks ääremaade arstide kõrgemat tasustamist ning lähtetoetuste süsteemi, võib probleemi võtmeks olla hoopis füüsilisest asukohast sõtlumatu kaugmeditsiin. 

(Pere)arstiabi kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi on probleemiks juba aastaid ning perearstide vanuseline jaotus ja noorte perearstide pealekasv (või selle puudumine) ei tõota olukorras ka drastilist paranemist. Samal ajal leitakse, et järgmistel aastakümnetel võib Eestis toimuda vastulinnastumine, ehk inimesed hakkavad tagasi maale kolima. Selleks loovad täiendavadi võimalusi uued paindlikumad töövormid, samuti rahvastiku vananemine. 

COVID-19 eriolukord viis inimesed linnast maale, ehk võimalusel distantseeruti oma maakodudesse või väiksematesse asulatesse. Kõigest nädal pärast eriolukorra algust näitasid mobiilandmeside kasutamise kaardid, et inimesed on suurematest keskustest üle riigi laiali valgunud ning kasutavad ohtralt internetti seal, kus seda varem vähe tehti. 

Kriisi ajal linnast maale minek on üsna tavapärane nähtus ning pärast selle lõppu ei pruugi paljud sealt linna naasta. Põhimõtteliselt võib koroonakriis kiirkorras saavutada selle, mida riiklikud regionaalmeetmed seni ei suutnud – viia elu maale. See aga vaid suurendab vajadust arstiabi järele ka seni hääbunud piirkondades. 

Eesti Perearstide Selts, terviseamet, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeerium allkirjastasid möödunud aasta märtsis koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muuhulgas seati eesmärgiks kasutada kättesaadavuse tagamiseks kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi. Ka üldise regionaalarengu pandina nähakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, mille suurim potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides. 

Kaugmeditsiin oleks abiks ka neile inimestele, kelle eluviis ühe kohaga seotud polegi. Ehkki näiteks sissekirjutuse põhised avalikud teenused ja ka ühe perearsti nimistusse kuulumine eeldavad, et inimesed elavad ning toimetavad valdavalt ühes kohas, on tegelik elu sellest palju mitmekesisem. 

Kasvõi eeltoodud koroonapaguluse valguses veedetakse võimalusel palju aega maakodus, ehkki füüsiline töökoht, laste kool või lasteaed ning teine kodu on hoopis linnas. Siia hulka kuuluvad veel näiteks tudengid või teises linnas tööl käivad inimesed, kes “vales kohas” tervisemure küüsi sattudes võivad lihtsalt abita jääda. Samas on nende näol tõenäoliselt tegemist inimestega, kes telemeditsiini vahendeid kasutada oskavad ning selliseid paindlikke kanaleid isegi eelistaks. 

Kokkuvõttes annab kaugmeditsiin inimestele vabaduse ja turvatunde valida elukoht ning elustiil täpselt enda vajaduste järgi. Sedasi pole põhjust meditsiinilisest ääremaastumisest rääkida enam üheski piirkonnas, kuhu ulatub mobiili- ja internetiühendus.

Kasutatud allikad: 

  • Koostöölepe: perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik prioriteet. Sotsiaalministeerium (19.03.2019) 
  • Kiik: Arstiabi regionaalse kättesaadavuse tagamiseks vajame uut rahastusmudelit. Sotsiaalministeerium (04.12.2019) 
  • Uuring: maaelu mõjutavad enim asjade internet ja automatiseerimine. ITuudised.ee (11.10.2019) 

Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale. ERR (25.03.2020)

Populaarsed postitused

29.10.2019
Unekvaliteet