Registreeri

Regioon

Viveo Health Blogi

Kummutame 10 müüti koroonaviirusest

Autor
Katrin Pääsuke Terviseõde

Tekkis küsimusi?

Palun võtke meiega ühendust

Uue koroonaviiruse COVID-19 ennetamise ning ravi kohta liigub rahvasuus kõikvõimalikke uskumusi, alates klassikalisest rahvameditsiinist ning lõpetades lootusega, et soe suvi viirusele enam levimispinnast ei paku. Ehkki lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind, ei ole veel niipea põhjust loota, et lapsed (ja muidugi täiskasvanud), kes viimased nädalad kui vangis elanud, niipea rõõmuväes hüpelda saavad. Toome välja 10 levinud koroonaviirue müüti ning õnneks või kahjuks lükkame need ka ümber. 

1. Kas küüslaugu söömine aitab nakatumist vältida?

EI. Ehkki küüslaugul on palju immuunsust toetavaid omadusi, ei ole alust arvata, et see aitaks viiruse eest kaitsta. Arvestades kui palju hiina köögis ingverit ning küüslauku kasutatakse, ei oleks viirus seal sel juhul levima hakanudki.

2. Kas kange alkoholi joomine võib nakatumist takistada? 

EI. Ehkki kange alkohol on eestlaste rahvameditsiinis kõrgelt hinnatud küll pealemäärimiseks kui sissevõtmiseks, ei aita see viirusesse nakatumist vältida. Alkoholiga liialdamine võib vastupidi immuunsust alandada, samuti soodustada sotsiaalsest isoleerumisest tingitud meeleoluhäireid.

3. Kas soojade ilmade saabumine aitab viiruse levikut takistada?

EI. Põhjamaa inimestel on raske ilusal kevadpäeval uskuda, et päikese käes võiks üldse midagi halba juhtuda. Siiski levib koroonaviirus ka väga soojades maades ning suveilmade saabumine viirusest ei päästa.

4. Kas külm ilm aitaks viiruse levikut takistada?

EI. Samuti pole alust arvata, et külm ilm viirust (või muid haigusi) tapaks. Inimeste kehatemperatuur jääb ju samaks ning pakub endiselt viirusele optimaalset elukeskkonda.

5. Kas vastab tõele, et koroonahaige ei suuda kümme sekundit hinge kinni hoida?

EI. Kui suudad 10 sekundit köhimata või ebamugavustundeta hinge kinni hoida, ei tähenda see tingimata, et oled koroonaviirusest vaba. Parim viis viirusesse nakatumist tuvastada, on siiski laboratoorne testimine.

6. Kas lemmikloomad võivad koroonaviirusesse nakatuda ja seda edasi kanda? 

NII JA NAA. Ehkki Bronxi loomaaia tiigril tuvastati koroonaviirus, ei tähenda see sugugi, et ka kodukass võiks haigust saada või edasi kanda. Tänaseks on kogu maailmas tuvastatud kaks juhtumit, kus koer oli viirusesse nakatunud, ent sel juhul oli loom saanud viiruse omanikult, mitte vastupidi. Praegu tundub, et võimalus lemmikloomalt viirust saada on ülimalt ebatõenäoline – pigem on oht viirus ise loomale viia.

Seetõttu tasub koroonakahtlusega loomaomanikel igaks juhuks distanseeruda oma lemmikust. Kui see pole võimalik, peaks vähemalt vältima liigset kontakti ning pesema sageli käsi – eriti enne ja pärast lemmiku toitmist. 

7. Kas kätekuivatuspuhur tapab viiruse? 

EI. Puhurist tulev õhk pole piisavalt soe, et viirust tappa. Ammugi pole võimalik seda lihtsalt minema puhuda. Puhasta käsi sageli desinfitseerija või sooja vee ja seebiga. Tasub silmas pidada, et kätekuivatuspuhurid on isegi parematel päevadel kasvulavaks kõikvõimalikele bakteritele, mida kuum õhk siis kasutaja niisketele kätele puhub – luues eriti soodsa pinnase nende bakterite edasiseks vohamiseks kuivatatud kätel. 

8. Kas sääsed võivad koroonaviirusega nakatada? 

EI. Koroonaviirus on hingamisteede viirus, mis levib eeskätt piisknakkusena, ehk nakatunud inimeste köhimisel või aevastamisel lenduvate piisakestena. Nakatumise vältimiseks väldi kokkupuudet köhivate ja aevastavate inimestega ning hoolitse pidevalt hügieeni eest. 

9. Kas kuum vann või saun tapab viiruse? 

EI. Sarnaselt sooja või külma ilmaga, ei mõjuta kuum vann ega saun märkimisväärselt inimese kehatemperatuuri ning see püsib igal juhul viirusele soodsal tasemel.

10. Kas mõni olemasolev vaktsiin või ravim aitab COVID-19 vastu? 

NII JA NAA. Sageli küsitakse, kas näiteks gripi vastu vaktsineerimine võib ka koroonaviiruse vastu kaitsta. Ehkki hetkel tasub kasutada iga võimalust end hingamisteede haiguste eest hoida, on koroonaviirus gripilaadsetest sümptomitest hoolimata siiski hoopis teine haigus. 

Küll uurib WHO võimalust, et mõned olemasolevad raviviisid võivad aidata ka koroonaviiruse vastu aidata – kas ennetavalt või ravina. Näiteks testitakse II maailmasõja aegset malaariaravimit, kahe HIV-ravimi kombinatsiooni ning Ebola vastu välja töötatud viirusevastast ravimit. 

Kokkuvõttes aitab viirust ennetada siiski kätepesu ja hea hügieen ning kokkupuudete vältimine teiste inimestega.

Kasutatud allikad: 

  • Coronavirus disease (COVID-19) advice for the public: Myth busters. WHO 
  • WHO launches global megatrial of the four most promising coronavirus treatments. Science (22.03.2020) 
  • Your Pets Are Not Likely to Get or Transmit Coronavirus. Here’s What the Experts Say. The Time (07.04.2020) 
  • The bacterial horror of hot-air hand dryers. Harvard Health Blog (11.05.2018) 

Populaarsed postitused

29.10.2019
Unekvaliteet